26
nov.
08

Postmortem Promises – Postmortem Promises

postmortempromiseslogo

Teen ka enda esimese sissekande sellesse muusikat külvavasse blogi ning seda juba millegi teistsugusega. Lisaks veel, et ma pea end mingiks muusikaarvustajaks ega teadjaks, kirjutan lihtsalt, mis tundeid antud muusika minus tekitab. Täna ohverdan ma siia sellise bändi nagu Postmortem Promises (edaspidi PMP) ning lahkan lähemalt nende viimast EP’d, mis ilmus 2007 aastal. Teen ma seda sellepärast, et just sellelt bändilt on oodata varsti täispikka ning EP’de näol võin isiklikult öelda – on mida oodata. Enne siiski, bändist lähemalt.

PMP näol on tegemist noorte tüüpidega kes viljelevad muusikazanri, mil nimeks deathcore. Enne PMP avastamist oli mul igatahes räigelt kopp ees sellest popistžanrist ning olin juba tagasi minemas good ‘ol death metali peale, kuid õnneks tõid need poisid mingit värskust mu pleilistidesse. Tuntust on nad saanud enamsti kodumaal kui ühe UK juhtivama underground dxc bändina.
Siiski, ei ole PMP omanimeline EP nende esimene. Sellele eelnes ka “We Play Weddings” nimeline lühialbum, millest räägiks võibolla teinekord.
PMP

Vajutame siis “Play” nuppu, eks. Albumi lööb lahti Self Righteous mis on minuaravtes halb valik esimeseks looks. Vokaalse poole pealt jätab külmaks, kuid on siiski kohati kaasakiskuv ning piisavalt “brutal” et hoida kuulajat albumi juures. Saime üle sellest loost ning toreda kidrariffiga algav Yeah Man paneb meile laksu küünarunukiga hambasse 18. sekundil. See on lugu, mida kuulates hakkab jalg tatsuma ning käed ei taha enam paigal seista. Eepiline deathcorele omane vokaal ning yeah man breakdown lihtsalt kutsuksid lives tantsupõrandale. Poole loo peal lihtsalt ei viitsi enam normaalselt arvutitaga istuda ja kuulata seda, see pole õige. See on muusika, mis näitaks enda jäämäe alumist osa alles lives. Loo teises osas olev “My god i hate you..” jne breikdaun lihtsalt kammib oma olemuselt ning lõpus bassiga.  Tegemist on arvatavasti albumi parima looga. Kuid järgnev Slaughtered in Your Sleep ei jää ka kaugele maha. Esimesel sekundil on juba silmeees potensiaalne raundhauss ning “porgandite korjamine”, seega väärib enda kohta ilusti kõige karmima loona albumil. Hämmastavalt sweet kõrge vokaal teise minuti poole peal viib koos squealidega loo kenasti lõpuni. Lõpuminuti saaks isegi lavaees emosteppi lasta. Neljanda loona võtab tuurid üles Empalement of the Martyr, mis on siiani suhteliselt külmaks jätnud ning on mu jaoks “albumitäide”. Märkisväärt on siiski vokaal, mis on tasemel nagu PMP’le omane. Lõpp on ka fun. Albumile paneb punkti Koko Massacre, mis oleks võinud olla minuarvates vahetuses esimese looga. Koko Massacre lööb ennekõike jõuga, ning laseb edasi hea tempoga. Teisele minutile lähendes tuleb eriti massivne breakdown. Taaskord üks hea lugu, kus on vokaalide vahelduvus ja üldine mitmekesisus.
PMP-PMP puhul on tegemist väga hea bändi saundi ja hambaid näitava EP’ga, mida peaks kuulama iga deathcorest lugupidav inimene. Jääb üle vaid pöialt hoida, et nad ei muudaks oma kõla ning stiili, minnes plaadifirma käpa alla.

8/10

Vanemaid, teemaks oleva albumi ning uusi lugusi saame kuulata PMP myspace’st
http://www.myspace.com/postmortempromises

Advertisements

0 Responses to “Postmortem Promises – Postmortem Promises”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s


populaarsus.

  • 48 281 musi me blogile.
Advertisements

%d bloggers like this: