07
dets.
08

Mew – And The Glass Handed Kites.

Mina isiklikult loeks Mew parimaks albumiks kahtlemata And The Glass Handed Kites’i. Mew näol on niigi tegu puhta geniaalsusega ja eriti veel sellel albumil, kus iga lugu algab eelmise lõpust,
ühesõnaga ütleks selle albumi kohta “mind-blowingly awesome progressive indie rock with lustrous vocals”.
Alguses ei saa eriti albumi meeleolule pihta, kuid paari looga on asi paigas, uskuge mind.
Esimesed neli lugu on rahulikumapoolsed, aga Apocalypso võtab küll tempo üles. Ja seda ägedate riffide ja nunnu bassiga. Paratamatult sama epic kui Russell Brandt oma oleku ja naljadega.
Sujuvalt läheb see üle loole Special, mis oli kõige esimene lugu, mida ma Mew ‘lt üldse kuulsin ja mis sundis mind nendega lähemalt tutvuma. Ja see lugu ON lihtsalt sõnulseletamatu ja sellest ei saa kunagi ära tüdineda, mul’ tundub.
Ja heade lugude tulv pole kaugeltki veel lõppenud, vaid pärast seda on The Zookeeper’s Boy, mis võib oma kõrge vokaalse refrääniga pahviks lüüa – jah, ta on mees.
Ma ei hakka küll järgnevaid lugusid eraldi välja tooma, aga te võite mu sõna kuulda võtta, kui ma ütlen, et need on siiski hämmastavad.
Sellel albumil oleks kui ahelsuitsetaja efekt – kui üht suitsu tõmbama hakkad, siis ei suuda enne lõpetada, kui pakk tühi on.
Ja nii ongi, nautige. Albumi kuulamine ei riku vähemalt te kopse.

8/10

Advertisements

0 Responses to “Mew – And The Glass Handed Kites.”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s


populaarsus.

  • 48 280 musi me blogile.
Advertisements

%d bloggers like this: