27
dets.
08

The Beatles – Sgt Pepper’s Lonely Hearts Club Band

It was twenty years ago today,
Sgt. Pepper taught the band to play
They’ve been going in and out of style
But they’re guaranteed to raise a smile.

Biitleid teate? Teadmise all mõtlen rohkemat, kui Yesterday ja Yellow Submarine’ile kaasa laulmist. Juhtumisi on see bänd saanud hakkama maailma parima albumiga. Või nii räägivad eksperdid, ma armastan oma albumeid võrdselt nagu hea ema armastab oma lapsi.

See oli 41 aastat, 6 kuud ning 27 päeva tagasi, kui Biitlid oma geniaalseima töö avalikkusele avaldasid. Ning ometi pean ma sobilikuks teile sellest rääkida, sest tegu on aegumatu albumiga.

Plaadi avalugu on jõuline, soolotav ning reedab ka ruttu, et Biitlitele polnud stereoheli võõras. Kogu albumil võib kuulda erinevas kõrvas tuubasid, kitarrisoolosid ja mida kõike erootilist veel. Originaalis pidi Sgt Pepper olema üleni concept album ning algama lauluga, mis tutvustab fiktiivset bändi – seersant Pepperi murtud südamete klubiansamblit.

A Little Help From My Friends sulab ilusti esimese looga sisse. Laulmas Biitlite trummar, kes ise need sõnad ka kirjutas. Nii kena teistest, et teda aitasid. Lucy In The Sky With Diamonds on see LSD-lugu, mis LSD-st ei räägi.

Being For The Benefit of Mr Kite! oli esimene lugu, mis mulle Sgt Pepperi pealt meeldima hakkas. Lüürika räägib mingisugusest abstraktsest festivalist, kus esineb oma supertrikiga kõikvõimas Mr Kite. Kogu laul meenutab oma olemuselt tsirkuseplakatit ning sellest ta ka pärineb. Ning BBC keeldus seda esitamast, sest mingisugune heroiini nimetus on nagu sees. Päh.

Within You Without You kõlab üleni indiapäraselt ning ei hakka mulle vist kunagi meeldima. Eksperimentaalne on ta tõesti, aga minu jaoks jääb siiski ebaõnnestunud eksperimendiks. Järgneb igasugust huvitavat ning vähem huvitavat ning eelviimane lugu on esimese järgi modelleeritud lõpupeatükk. Kuid kõik pole veel läbi, sest järgnev lugu on juba üksi parem kui ülejäänud album kokku.

A Day in The Life kõlab esialgu, nagu kaks erinevat lugu oleks kohmaka orkestriosaga kokku kleebitud. Või noh, tegelikult ongi, aga tulemus jääb kaugele kohmakusest. Esimesed G, Bm, Em akordid saadavad juba judinad mööda iga biitlifänni selga. Vahepealne orkestri esitatud crescendo on tõesti 40 inimese ühise improvisatsiooni tulemus. Vahepealne osa kõlab, nagu oleks lindistatud sooja teki all vana mikrofoniga (ehk siis väga ägedalt!) ning sulab jälle esimesse teemasse.

I read the news today, oh boy.

Jälle crescendo ning lõpetuseks lõputuna näiv akord kolmel klaveril ning kõva volüümi kerimisega (võib kuulda isegi stuudiotooli kääksatust). Seejärel on album läbi ning A Day In The Life läheb jälle repeat’i peale.

Advertisements

7 Responses to “The Beatles – Sgt Pepper’s Lonely Hearts Club Band”


  1. 1 e.
    27/12/08, 23:41

    ohoo, üks mu lemmikalbumeid :) … kuigi ‘magical mystery touri’ minu jaoks ei ületa (rääkigu kriitikud, mida tahavad)

    1) ma ei tea, mis versiooni sa kuulanud oled, aga ‘a day in the life’ ei saa veel läbi pärast akordi vaikimist. pärast juppi aega vaikust on psühhedeelne pühademuna seal veel :)

    2) aga ‘fixing a hole’? see on üks mu lemmikumaid sealt albumilt. sellest ei arva midagi? :) . bassiliin on ülikõva!

    3) ja ma astuks ka ‘within you without you’ kaitseks välja. see pole üldse india, vaid ainult õige pisut indiahõnguline. ‘the inner light’ oli ainus harrisoni lugu, mis tõesti india-kanti oli :)

    aga muusika poole pealt on selles loos ju kenasid leide taktimõõdu ja üleminekute osas ometigi…

    aga ma arvan, et see laul hakkab meeldima ilmselt neile, kes ida filosoofiaga kursis. sellisel juhul muidugi lähevad peale juba pigem laulusõnad. muuseas, mingi versiooni järgi see naer seal loo lõpus ongi seepärast, et harrison tabas ära, et no ega keegi niikuinii aru saa, millest laulusõnad on, seega on absurd nii Diipi Laulu üldse teha. ha-ha-ha-ha-ha!!!

  2. 28/12/08, 02:22

    1) hm, mul on ainult toolikrääksatus ning kõrgsagedusega heli, mida kuulevad vaid koerad ja väikesed lapsed. mina muidugi mitte, sest olen mingi lärmiga oma kõrvad ära sodinud. : (

    2) fixing a hole on äge, jep. jätsin poolkogemata vahele, sorri.

    3) noh, ta on ikka liiga indiahõnguline minu maitsele. selline unine nämmutav ka. oeh, ei tea, ei meeldi lihtsalt. revolver’i pealt on ‘love you to’ ka see must lammas minu jaoks.

  3. 3 e.
    28/12/08, 05:03

    saadan sulle oma plaadilt ripitud mp3? :P

  4. 28/12/08, 14:25

    oh, saada jah.

    btw, ma pole magical mystery tour’i kuulanud. st eilse ööni. nüüd süvenen. :)

  5. 5 sm
    29/12/08, 17:59

    kes pole sgt pepperit kuulanud, pole muusikat kuulanud YO

  6. 6 Kaisa
    22/01/09, 17:12

    nagu yoyo.. suht huvitav on lugeda, kuidas biitlitest räägitakse. :D

  7. 7 joosep
    22/01/09, 20:53

    sama tiim, kes tegi OK Computerist reggae coveri, on nüüd selle plaadi kallale asunud.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s


populaarsus.

  • 48 281 musi me blogile.
Advertisements

%d bloggers like this: