04
märts
09

Debaser – Crown Control (2006)

Debaserist olen ma alati mõelnud, kui räppmuusikast, mis sobib kõigekuulajale. Kahjuks aga esindab Debaser seda põrandaalust Põhja-USA hip-hop stseeni, millest vaene ‘kõigekuulaja’ ei pruugi kunagi teada saada.

Räpisõpradele tuntud kui “Debaser (of Sandpeple)” koosneb kahest emsiist/biidimeistrist, kelle nimedeks on Ethic ja Sapient. Nad mõlemad on ka liivainimeste kruu’s valjud hääled, kuid just Debaseri nime all on nende häält ja loomingut kuulda kõige valjemalt. Kõige lihtsamalt kirjeldaksin ma neid geniaalseid tegelasi kui neid “demand more from your mc” räppareid, sest just sellega tulevad nad lagedale sellel albumil: arenguga. Debaser ütleb, et nad ei too midagi tagasi, vastupidi, nad liiguvad edasi. Ja seda suurt sammu hariliku räppmuusika ja muusika vahel mida Debaser teeb, on elavalt tunda. Sapient ja Ethic ei ole hip-hop. Hip-Hop on see, mida nas söövad hommikuks, mille ajendil nad päeval kirjutavad riime, meisterdavad biite ja mida nad õhtul läbi mikrofoni pritsivad kuulajate pihta.

Pühendunud austajatele pole sellel albumil ühtegi halba lugu. Sest Debaser on õnnelik vaid siis, kui ka nende kõige halvemad lood on paremad, kui teiste räpparite parimad. Ja sel albumil on tõesti iga lugu omamoodi meistriteos; alates sissejuhatusest DBSR, milles lapsehääl ütleb kurjad sõnad “Debaser will crush you”, kuni selle viimas looni, milles klaverimäng peale pikka soolot lõpuks vaikib. Ainus asi, mis puudu on, on liivainimestele omane komme lõpetada iga viimane kui album aeglase häälega “Sääändpiiipoool…” millele järgneb vaikselt kõrge meeshääl: “…pitš” Harilikult paneb peale boonuslugusi alles see viimane märkus albumile punkti.

Et hoida ruumi kokku, üritan ma mitte laskuda detailidesse päris iga loo kohta, sest neid on kokku lausa 20. Võiks öelda, et kui mõni räpialbum on tõeliselt väärt oma hinda, siis tund ja 11 minutit mängiv Crown Control on väärt igat senti. Miks ma seda arvan? Sest on väga vähe räppalbumeid, mis algavad nii nagu seda algab Crown Control. Olete te kunagi kuulnud, et mõni põhivoolu räppar räägiks oma albumi avaloos sellest, kuidas kuulaja peaks nõudma temalt rohkem? Põhivoolu räpparid on liiga tegevus sellega, et väita kui head ja paremad nad on.
Ei saa salata, Debaser kiitleb samuti palju sellega, kuivõrd head nad on. Kuid erinevus on selles, et nemad kiitlevad põhjusega – neist osavamaid räppareid on keeruline leida. Sellele annavad tunnistust kasvõi albumi nimekad külalisesinejad. Näiteks Opio, kes kuulub väga austatud vanakooli akti Souls Of Mischief. Või Luckyiam.PSC, kes koos Mursi, The Grouchi ja muude vahvade tegelastega on pundis nimega Living Legends. Mitmes loos tõstab häält ka selline räppar nagu Illmaculate, kes mõned aastad tagasi pani esikoha kinni Scribble Jam friistailivõistlusel (värske veri). Väga lühidalt laenab albumile häält Step Cousins’i nime all räppar Macklemore, kelle sooloalbum vääriks samuti tähelepanu.

Muusikalist poolt väljendab kõige paremini see, et kui lood algavadki kurjakuulutavalt ja veidralt nagu näiteks Look what…, siis üsna kiiresti muudetakse viisike hoopis mänguliseks ja pritsitakse positiivsust rajale, mis esimestel sekundidel kõlas nagu kõrvavägistamine. Värvikaks teeb selle muusika huvitav sämplikasutus ja rohkete elav-instrumentide kasutus. Debaseri lugudes on klaver ja igasugused keel- ning puhkpillid taustades üpris harilikud. Puudu ei jää ka turntablismist, mis on meestel selgelt käpas.

Peale enesekiituse ja kavalate riimide, mille vahelt tarkuseteri saab nokkida, on neil komme ka häid lugusi vesta.
Sapienti produktsioonile omase variatiivsusega paistab silma lugu No Luck, mille jooksul biit muutub mitu korda. Loo esimeses pooles mängivad nad sõnadega muljetamiseks, kuid jätavad ruumi, et rääkida lugu poisist, keda lükatakse kuni ta murdub ja juhtub sama asi, mis kodumaises filmis “Klass” (“He’s always been the rubber-band, ‘bout to snap back”). Kuula pooleminutilist katkendit.

Debaseri omapärast riimiviisi demonstreerib hästi 25 sekundi jagu väljavõtet loost Less Human, mis selgitab, kuidas Sapientist sai hip-hoppar:

School’s boring.
I didn’t feel like it did anything for me,
so i didn’t like it.
I didn’t do poorly,
I just would have done a lot better
if i could have drawn for every assignment.
I turned my art into a bad habit.
I searched through my arm, a true black magic.
Made a name out of a graph and perceided to tag it
on paper and then graduated to fat cap tip.
From that point on
me and the rest of the world had begun
a lovely divorce.
From the walls that i bombed – i thought it was hip-hop
But graffiti was only my intoductory course.

Silma paistab ka eriti tumeda saundiga lugu Nothing But Silence, millest võtab osa latiino-trio Grayskul. Viimane on üks neist hip-hop aktidest, mis kuldkettide ja uhkete autode asemel räägivad õudusunenägudest ja mõrvarklikest nukkudest. Umbes sama rada käib vahel ka Debaser või üldisemalt terve Sandpeople ja Oldominioni kamp. Vahel on mul tunne, et kui need inimesed poleks hip-hopi otsa komistanud, teeksid nad gooti-rokki.
Meeste vaatepunktist jutustatud versioon The Vagina Monologue’st, ehk Sugar And Spice (A Song About Girls) on mänguline, kuid rõve analüüs litsakatest tüdrukutest. On raske mitte jätta meelde selliseid lööklauseid nagu “Your nickname is “bitch, get in the car”, ‘cuz you’ve had more dills inside you than a pickle jar”.

Albumi parim lugu on jäetud viimaseks. Thomas on poolmelanhoolne arutlus poisist, kes isa kombel hakkab heroiinisõltlaseks. Selle loo refrään on lihtsalt kuld. Ja kui seda mitte mõista loo kontekstis, siis võib seda võtta kui albumi väljajuhatusena. Kuula katkendit.

Tracklist:

  1. DBSR
  2. Crown Control
  3. Look What…
  4. Longlive (feat. Illmaculate)
  5. No Luck
  6. Rapper Advancement
  7. How It’s Made (feat. Opio)
  8. On Purpose
  9. Less Human
  10. Dead Lines
  11. Nothing But Silence (feat. Grayskul)
  12. Left Behind
  13. Skit
  14. Stem (feat. Sandpeople / Step Cousins)
  15. We Still Work You
  16. Silver Love
  17. Sugar And Spice (A Song About Girls)
  18. Trains of Though (feat. Illmaculate / Luckyiam (PSC))
  19. Plaice (feat. Sleep)
  20. Thomas

Hindeks saab minult see album kümnest punktist maksimumi. Ja ootama jään ma Debaseri järgmist üllitist, mis peaks kuulduste kohaselt ilmuma sel sügisel. Head kuulamist.

Advertisements

0 Responses to “Debaser – Crown Control (2006)”



  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s


populaarsus.

  • 48 280 musi me blogile.
Advertisements

%d bloggers like this: