15
sept.
09

Muse – The Resistance

Hoolimata neile antud võimalustest pole Muse mulle kunagi südamelähedaseks saanud. Nende eelmine, tulnukapopprokkalbum oli kaasakiskuv ja äge. Peavoolu kohta üpris hea, aga see on ka kõik.

Nüüd, kolm aastat hiljem tulid nad tagasi ja kui kaks esimest lugu tekitavad tunde, et The Resistance on eelmise albumi koopia, järgneb neile terve rida üllatusi. Muse etendab elektropoppi, pompoosset staadionirokki, Chopin’likku klaverinokturni ning korraks ka pehmet poppindit. Nii uskumatu kui see ka pole, ei puudu ka hevirokilikud kitarririffid ja vägevad kitarrisoolod.  Lugedes tundub see väga vahva, aga kõige kokkusobitamine on meestel ebaõnnestunud. Jah, muusikat on siin igale maitsele, kõik leiavad endale 1-2 meelepärast lugu (halvemal juhul vaid mõne kindla lõigu loost), kuid album tervikuna ei mõju usutavalt.

Plaati lõpetav kolmeosaline sümfoonia on tõesti võimas, minult saab see teistest lugudest eraldi kuulatuna kindlasti palju kuulamisi, ent see pole midagi sellist, mida ma Muse’i mängima pannes kuulda tahan.

Minu jaoks oli kõige parem osa The Resistance’ist (suhteliselt raadiosõbralikult) rokkiv MK Ultra. Eraldi videot ma sellest kahjuks ei leidnud, aga seda enam on põhjust postitada 30-sekundilistest lõikudest koosnev tutvustus.

Advertisements

2 Responses to “Muse – The Resistance”


  1. 20/09/09, 19:45

    muse püüab liiga kõvasti minu jaoks


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s


populaarsus.

  • 48 280 musi me blogile.
Advertisements

%d bloggers like this: