Posts Tagged ‘3/10

01
dets.
08

The Killers – Day And Age.

Appi. The Killers ja nii kehv. Ma olen kui puuga pähe saanud. Nad muutuks kui iga kauamängivaga halvemaks.

Alguses on nagu midagi jazzitaolist ja siis läheb järsku asi 90-ndate popiks ära. Seda looga Human siis.
Olgu, äkki päästab järgmine lugu asja välja. Spaceman siiski pealkirjaks. Aga see oli liiga palju tahetud. Liiga prototüüpne rokilugu, mis ei jää kuidagi meelde.
Ja järgmine lugu Joy Ride viib meid diskoaegadesse, jess. Sellele järgneb ballaad, mis polegi nii ballaad tegelt. Vähemalt alguses tundus, aga keskel kiskus ikka ära.
Loobusin põgusalt mõne loo kuulamist ja piirdusin vaid minutiga. Ja ikka mitte midagi head. :(

Ja lõpuks loobusin üldse.

Asi lõpeb boonuslugudega, mis on veidikene meelepärasemad minu jaoks. A Crippling Blow ja Forget About What I Said.
Aga siiski on kogu album minu silmis nõrk, 3/10. Sorri, lapsed.

29
nov.
08

Coldplay – Prospekt’s March EP.

Kui ma teada sain, et Coldplay’l uus EP välja tuleb, polnud ma just vaimustuses, kuna.. praegune Coldplay pole kaugeltki enam see sama, mis ümardatult 10 aastat tagasi, and that’s a shame. Aga se’s mõttes on hea, et nad ikka veel aktuaalsed on. Aga hakkame kuulama.
Esimene, Life in Technicolor II. Algab minutise introga, kõlab nagu midagi keskpärast, lähme parem järgmise loo juurde.
Pealkirjaks Postcards From Far Away ja lugu on.. huvitav ja pehme ja klaverine. Ja kestab 48 sekundit. Ja ma kujutaks seda väga hästi ette mingi filmi algusena. Nagu.. algsubtiitrite ajal kõlamas.. vau.
Kolmas, Glass of Water. Wikist lugesin, et see sai väga populaarseks iTunes’is, kuulakem siis. Alguses pole taas nagu midagi erilist, aga refrään on juba veidi parem. Kokkuvõttes siiski halb. :(
Rainy Day ‘l on huvitav algus, mis paneb juba midagi ägedat lootma. Kohati meenutab aga Viva La Vidat. Ja kohati jälle mitte. Ütlen kohe, et ma ei jaksanud seda lugu lõpunigi kuulata, vaid läksin kohe järgmise juurde.
Nimilugu ja Prospekt’s March. Nii.. akustiline algus. Akustiline = hea. Akustiline keskosa. Hea, rahulik ja meeldiv.
Ohohohoooo, Lost+ ja lugu koos Jay-Z ‘ga. See tüüp jõuab ka ikka igale poole. Algus on väga tuttav kohe, tundub isegi.. catchy, vau. Teine minut käib juba ja Jay Z vokaalist pole ei kippu ega kõppu. OH. 2:23 võtab ta sõna. Ja polegi nii halb, kui alguses arvasin. Lõpeb mingi oreli(?)soologa, jee.
Eelviimaseks looks on Lovers In Japan (Osaka Sun Mix). Ma usun, et mulle meeldiks originaal rohkem, sorri.
VIIMANE ja Now My Feet Won’t Touch the Ground. Hea pealkiri muidu. Akustiline, taas. Aga seekord akustiline = halb. Lõpulooks sobib küll. ehk.
Ja otsa see saigi. Suht pettumus, jah. Coldplay oskaks olla omanäoline, aga hetkel nad vist seda küll enam ei harrasta.
Paar lugu olid head, seega annaks 3/10.




populaarsus.

  • 48,018 musi me blogile.