Posts Tagged ‘experimental

09
sept.
09

projeckt Shroom

Ühel augustikuuõhtul ütlesin msnis sõbrale, et tahaks hirmsasti muusikat teha. Kui ta žanri kohta küsis, ütlesin, et elektropopp oleks huvitav. Leppisime kokku, et läheme tema juurde, ühendame süntesaatori ja kitarri arvutiga ning vaatame, mis välja tuleb. Sinna jõudes tuli välja, et kummalgi meist polnud aimugi kuidas elektropopp kõlama peaks või kui oli, ei suutnud me seda igatahes piisavalt arusaadavalt defineerida. Alla me siiski ei andnud ja kahe õhtuga tegime lausa kaks lugu valmis. Näitasime neid sõpradele-tuttavatele ning ühele sõbrale meeldisid need lausa nii väga, et ta oli nõus heast südamest neile videod tegema. Tähendab, ta oli nõus proovima neile videoid teha, sest eelnevad kogemused tal selles osas puudusid. Lõpptulemus on igatahes siin, kukkus välja selline haiglane amatöörlik tilulilu.

Kui võimalik, kuulake kõrvaklappidega.


Advertisements
27
veebr.
09

SikTh

Võtsin südameasjaks kirjutada ning avaldada postuumset respekti selle nüüdseks tegevuse lõpetanud ansambli vastu. Unustuse hõlma vajunud Inglise progresiiv-eksperimentaalmetallistid tegutsesid aastatel 2001-2008. Esimene reliis anti välja aastal 2002, milleks oli 3-rajaline EP Let the Transmitting Begin, teine EP-gi veel samal aastal How May I Help You?, mille nimiloo animeeritud muusikavideo saavutas edu MTV UK edetabelites, tõustes sealmail esikohale. Pidevas rotatsioonis oli laul ka muide MTV Asia playlistis. Gut Records lasi aastal 2003 välja bändi esikplaadi The Trees Are Dead and Dried Out & Wait For Something Wild. Plaat saavutas suurt edu, müües korralikke numbreid Ameerikas kui ka brittide seas. Plaadi jaoks tuuritati ka Killswitch Engage’i soojendusena Jaapanis ning astuti üles Download & Fuji Rock festivalidel. Album sisaldas ehk SikThi avalikkusele kõige tuntumat lugu Peep Show, mille videot saab näha siin. 2006. aastal nägi ilmavalgust teine kauamängiv Death of a Dead Day, oomenliku väljalaskekuupäevaga 06.06.06. Plaadilt leiab lood Bland Street Bloom, Part of the Friction ning Sanguine Seas of Bigotry, mis tabelitesse ei jõudnud, kuid suutsid saavutada cult-like staatuse lojaalsete fännide seas.

2007. aastal otsustasid bändist lahkuda mõlemad vokalistid, Mikee Goodman ning Justin Hill, põhjusteks kõrvalprojektid ning produtsenditööd. Et ei suudetud leida sobivaid asendusi ning kõigil härrastel olid käsil kõrvalprojektid , leiti parimaks viisiks lõpetada üleüldine tegevus. Kahju küll.

SikTh:
Mikee Goodman – vokaalid
Justin Hill – vokaalid
Dan “Loord” Foord – löökriistad
Dan Weller – kitarrid
Graham “Pin” Pinney – kitarrid
James Leach – basskitarr

Bland Street Bloom

13
dets.
08

House Vs. Hurricane – Forfeiture EP.

Appi. Kui ma märkasin wiki-st, et tegu on progressive hardcore bändiga, milles leidub ka elektroonika-, eksperimentaal- ja instrumentaalelemente, oli mu esimeseks mõtteks küll, et “MA PEAN SEDA KUULAMA JU.”

7 lugu, mille pikkus varieerub ühest minutist neljani.

Esimene lugu, pealkirjaga Introduction, on väga huvitav selle tõttu, et see pärineks nagu vanast mängutoosist, mis sama viisi pidevalt kordab. Hea, hea ja veel kord hea.

Edasi sujuneb see Forfeiture ‘ks, mis kujutab endast: hardcore + electronic ambience. Loo keskel on clean vokaali ka, mis tõestab, et see pole vaid üksluine raiumine.

Kui paar lugu vahele jätta, jõuame viiendani, mis kannab nime Colour Space. Mahedalt kena instrumentaal-vahepala.

Ja lõpeb asi väga ägeda Furious George ‘iga, mis paneb i-le täpi oma vaimustava elektroonilise taustamuusikaga.

Totaalsed üllatajad. Ja kenad Austraalia poisid.

7.7/10 annaksin mina. Hea EP on ja album võiks ka kunagi tulla.

13
dets.
08

The Fall of Troy – Doppelgänger.

Album, mis on täis kuldaväärt The Fall of Troy lugusid. Jah, see on Doppelgänger.

Kohutav. Lihtsalt kohutav. Kõik lood, mis plaadilt järjest tulevad, on väga head ja lihtsalt peavad meeldima. Crazy ‘d riffid ja mõnus vokaal ei vea neid kunagi alt.

Ainuke singel oli FCPREMIX, mida saatis hull menu, olles nii mõnegi mängu soundtrackiks.

Ja mis ma ikka öelda oskan, ma ei oska ühtki lugu spetsiifiliselt esile tuuagi, kuna see oleks teiste solvamine. Kui siis äkki Act One, Scene One, mis pole nii tempokas lugu kui mõni teine, aga tõmbaks peo käima küll. Eriti oma catchy refrääniga.

Mouths Like Sidewinder Missiles oleks veel üks, mida esile võiks tuua, just oma riffi poolest.

Erak on lihtsalt armastusväärne, nii vokaalselt kui musikaalselt.

Ja palade kaootilisuses peitub geniaalsus. Ja loode sõnumitega tahaks magada.

Ah, kuulake ise, mina annan 10/10 punkti.




populaarsus.

  • 48,032 musi me blogile.