Posts Tagged ‘hardcore

11
märts
09

Pigfarm Dancemassacre vol.2 – TEHTUD!

Niisiis toimuski minu ja paljude teiste kauaoodatud üritus 6.märtsil klubis Tapper. Piletimüügiga venis natuke, aga ma küll ei märganud seal midagi negatiivset. Inimesed lasti siiski sisse ja mingit järjekorda polnud. Seega miinust selle eest ei saaks kuidagi anda. Esmapilgul, minule kui Tapperi-virgole, oli suureks üllatuseks ruum ja lava. Nagu –  “Vau, cool, siin on ruumi”. Istumiskohti jagus ning kõik mugevused olid olemas. Nagu öeldud, venis piletitemüük, seega hästi natuke ka kontserti algus. Aga ei midagi märkimisväärset.

Esimesena läks lavale üritust käima tõmbama meie oma poiste punt Burn Still. Nagu ikka, eestlastele omane, ei saa algul minema. Jäin enda isikliku lemmikbändi uusi laule rahus kuulama. Jah täpselt, uusi laule. BS’i live laulude nimekiri on tublisti uuenenud värske materjaliga. Tõsiselt hea oli. Kohe aru on saada, kuidas lugude kvaliteediga on vaeva nähtud, mitte ei ole põlveotsas poole päevaga harjutatud lood setti loobitud. Vennad on õigel teel, jään kauamängivat ootama, ja mitte vähe. Muidugi ei puudunud nüüdseks juba tuntumad Decaying Consumer ja  Sacrifice for Nothing. Viimasega võtsin ka käed taskust välja, asjad pihku ning tõstsin ühe jala veidi teisest kaugemale. Palun jätkake.
bs1

Peale umbes pooletunnist pausi alustas lavavallutamisega Soome hardcore scene hiiglane Worth the Pain. Mina, kui mitte-nii-väga-suur sellise hardcore muusika austaja võtsin koha kaugemale ning asusin seda show’d vaatama ja filmima. Pärast paari laulu läks selline moshpit tööle, et ise ka veel ei usu. Väga mõnus oli jälgida, sain loodetavasti ka mõned head kaadrid. Edukalt toimis circle pit ja rahvas põles. Rahus võime tõmmata linnukese ka teise esineja edukuse kasti.

Kolmandana taaskord kaasmaalased – These Broken Remains, keda ma pole pea aasta näinud. Poisid tulid letti uue ja üsna karmi materjaliga. Varasem, EP’l kuuldud metalcore on ära vajunud ning suure tüki bändi žanrikoogist on ampsanud deathcore. Mis on minu, kui veidi “jõhkrama” muusika austajale väga positiivne uudis. Noorsõdur Pent oli nagu ikka “omas elemendis” ja tegi töö ära. Kusjuures TBR’i see nö “breebree” on hellasweet. Lõpetuseks saime kuulda nende viimast purki mängitud lugu “Shut Down The Sun”, mis on ülimalt asjalik. Filmisin selle loo isiklikult linti ja loodan, et saadud materjal on rahuldav üleslaadimiseks. Selle bändiga ka kolmas linnuke puuris.

trb5

Kes nüüd arvab, et “äkki peaesineja rikkus kogu ürituse jooksu ära” võib kohe lage värvima hakata. Peaesineja – germaanimaa deathcore gigant War From A Harlots Mouth astub lavale. Rahvas nautis esimesest riffist alates, moshpit vorpis sõdureid, heli oli korras. Mida veel tahta? Peaesinejale kohaselt oli nende kava veidi pikem. Kui põhiset mängitud jättis bänd rahvaga hüvasti, ning kui friggin out-of-nowhere, samas pikkisilmi oodatud automaatrelva sämpel tuli (lauluks siis üks kurikuulsamaid If You Want To Blame Us For Something Wrong, Please Abuse This Song!”), oeh. Jeesus, on vaja sellest rääkida? Rahvas, vähemalt minu ümber, läks “suhteliselt” hulluks. Teiseks märkimisväärseks ja minu lemmiklooks oleva Uptown Girl, Uptown Girl, I Had A Crush On You, Oh Uptown Girl… ajal saime kõik huuled mikkri vastu panna ja sinna “romantiliselt sosistada” korduvalt Love…is my everlasting war! Vaatamata väidetatavale väiksele rahvahulgale tehti üle keskmise palju stagedive’e, enamasti härra Penti poolt, kuid oli ka teisi. Punktile pandi i ja tordile kirss. Linnuke kirja.

Kokkuvõtlikult saadi hakkama väga kõva üritusega, mille tühised miinused jäävad alla nendele suurele neljale eelmainitud plussile. Mina nautisin seda asja täiel rinnal ja veedaks iga öö Pigfarmis. Tõsiselt loodan, et selline üritus saab igaaastaseks traditsiooniks. Väärt ootamist. Suur kiitus korraldajatele. Hea koht, hea hind, imeline kontsert.

8/10

Vabandan, et ei leidnud kuskilt internetti lekkinud ürituse pilte, sealhulgas peaesineja omi. Neid väheseid, mis saadaval, saab näha siin.

Advertisements
06
märts
09

Meeldetuletus: Pigfarm Dancemassacre 2 TÄNA!

Tuletaks meelde, et juba täna õhtul klubis Tapper (Pärnu mnt. 158g) toimub selle talve/kevade(kui mitte aasta) suurim deathcore/hardcore üritus Pigfarm Dancemassacre vol.2.

Uksed 18:00

Pilet 250.-pigfarmdancemassacreiipigfarmplakat2

http://www.last.fm/event/849810

05
jaan.
09

Pigfarm Dancemassacre II

wfthm

Tulekul on teist aastat korraldatav eriti kõva deathcore/hardcore üritus Eesti mastaabis ning  mõtlesin et annan sellest ka blogilugejatele lähemalt teada.

Siinkohal tsiteeriks Taavi Liinaku (Burn Stilli kitarrist) üritusetutvustust:

Reedel, 6. märtsil, tuleb taas eelmisel aastal alguse saanud minifestival Pigfarm Dancemassacre. Selleaastane üritus toob Eestisse jällegi kaks huvitavat bändi välismaalt ja kaks kohalikku lemmikut. Toimumiskoht see kord aga paljukiidetud uus rokiklubi Tapper.
Peaesineja, War From A Harlots Mouth (Saksamaa), ei tohiks olla tundmatu nimi ühelegi karmi muusika austajale. Edukalt grindcore’i, death metali, hardcore’i ja jazzi elemente segav Berliini kooslus kuulub tuntud Lifeforce Records’i plaadifirma alla, kelle alt ilmus 2007. aastal nende esimene täispikk “Transmetropolitan”. Albumi edukus on neile kaasa toonud mitmeid tuure üle Euroopa ja ka esinemisi USAs selliste bändide nagu Dying Fetus, Skinless, A Life Once Lost, The Chariot ja teistega. Eestisse satuvad nad esmakordselt et uue albumi lindistamise vahepeal natuke auru välja lasta.
Teine võõramaa band, Worth The Pain, on Soome hardcore “skene” au ja uhkus. Tegutsenud alates 2001 aastast, on bänd oma sihikindla töö ja vihaste live showdega ennast tõestanud kui üks lootustandvamaid metalse hardcore esindajaid Skandinaavias. Nende esimene album “To The Bitter End” ilmus sel aastal Soome hardcore plaadifirma Full House Recordsi alt.
Kohalik toetus tuleb ka eelmise aasta minifestivalil esinenud These Broken Remainsilt , kes hiljuti just uue vinge demoloo “Shut Down The Sun” valmis sai. Poisid on korralikult aega prooviruumi seinte vahel veetnud ja esitlusele tuleb ka uuemat kui ka vana head tuntud materjali.
Samuti astub üles uut materjali esitlev Burn Still. Bänd töötab usinalt oma uue helikandja kallal ja esitlusele tuleb nii mõnigi uus pala.
Sooduspileti ostuõiguseks tuleks liituda Pigfarm Dancemassacre Orkuti kommuuniga, mille foorumis “Registreerumine” oma Ees- ja Perekonnanimi listi lisada.
Sooduspiletid 195.- Täispilet kohapealt 250.-

Pigfarm Dancemassacre’i Orkut
Üritus on vanusepiiranguta!

Last.fm

www.myspace.com/warfromaharlotsmouth

www.myspace.com/worththepain

www.myspace.com/burnstill

www.myspace.com/tbremains

27
nov.
08

These Broken Remains – No Forever After

215Mõtlesin, et kirjutaks millestki huvitavast, mis pärineb kodumaalt. TBR sobib selleks täiuslikult, kuna neil on juba nii mõnedki tegutsemisaastad seljataga. Ma ei hakka vikipeediat ka nüüd kopeerima, aga bänd tegutseb 2005. aastast ning on välja andnud ühe EP, millel nimeks No Forever After (2007). Muusikastiiliks on vana hea metalcore, kuid kes viimaseid livesid näinud, julgevad öelda, et see on muutumas deathcore poole. Igatahes on tegemist väga hea tantsubändiga, mille lived on tõeliselt mõnusad ning ma pole veel tühja lavaesist näinud. Kindlasti veel teeb asja rajumaks see, et lives ei kuule me puhast-vokaali, nagu seda räägitaval EP’l. Nii peabki.91b647ab114cf14bf3278847e0648b85

Enola Gay on introloona paljulubav ning mahedalt meloodiline. Aga mitte mulle, ma tahaks juba hoopi saada ning sujuvalt lähebki see pea minutiline lugu üle palaks, mis on üks parimaid. It Dosent A Mastermind To Spraypaint A Ceiling on laul mille ajal olen näinud tantsupõrandat täitumas. Hea tempo, kaasakiskuv meloodia, say no more. Refrään on täpselt selline nagu vaja, et rahvas seda kaasa karjuks. It doesn’t take…A Mastermind. Sellele järgev breakdown võiks küll olemata olla. Siiski, ei pea just geenius olema, et leida, kui hea see laul on. Kolmandana läheb peale Fears To Devour – selle albumi totaalne hitt? Jah, eelmine laul on hea lives, seda on ka Fears to Devour, kuid albumiperspektiivis on viimane hands down parim. Tervet lugu läbiv kidrariff ning vokaalne rütm viib meid ühel hetkel kohale kus saab vaid öelda There will be no kisses. Sellele järgnev hullus ning siis maharahustav clean vokaal teevad selle loo selleks, mis ta on. Järgmise loona hakkab väga rahustav ning meloodilisema näoga 200 Tons Of Patience. Iseenesest on lugu hea ning teeb albumit mitmekesisemaks.    Empire of Lies alustab kenasti tempo kogumisega, kordan, mis teeb TBR’ist hetke parima tantsubändi Eestis.  Selle laulu refrään on igatahes päris kindlasti kohe terve albumi parim, kui mitte Eesti-metalcore maastiku parim. Võibolla on asi minus, aga lihtsalt –  väga catchy.  Kuuendaks ja viimaseks looks on Chlorine For Our Gene Pool, mis algab sämpliga. Hea rütm, tempo. Albumiloona keskpärane, põrandal aga hea 4 minutiline võimlemisharjutus.

Võtaks selle asja kokku nii, et tegemist on Eesti metalcore parima reliisiga, siiani. Kuigi, mul mõttes üks bänd mille LP tahaks ära kuulata, enne kui sellise raudkindla väitega siin lagedale tuleks. Kui ma peaks leidma nüüd miinuseid selle albumi juures, siis kindlasti märgiks ära helikvaliteedi. Samas annab see TBR’ile selle “õige” hõngu ja saundi. Üldiselt siiski on tegemist hea ja ühtse albumiga. Patt on jätta see album kuulamata, olles eestlasest metalcore austaja.

7/10

TBR last.fm

TBR myspace




populaarsus.

  • 48,032 musi me blogile.