Posts Tagged ‘tasuta

10
juuli
09

Jizzm High Definition – Show Respect Here!!! – The Wreckgear Compilation (2000)

Ka USA-s on kortermaju. Seal ei ole ainult rikkurid ja religioossed inimesed. Seal on ka mustanahalised. Ja mustanahalised on seal elanud piisavalt kaua, et neil on samuti tekkinud soov olla vaba. Ja selles vabadussoovis tekkis agressiivsete ja relvastuvate gruppide kõrval ka kultuurne grupp, kel oli soov ennast väljendada. Ja et end väljendada, hakkasid nad kultiveerima intelligentsi ja loovust tantsuliigutustesse, laulmisele, ka sõrmenipsutamisele, plaksutamisele ja räppimisele (rapping, mis tollal tähendas jutlemist ja jutlemisest kujunes välja konversatioon, ühepoolne riimilausumine.) ning üldse, muusika valmistamisele ja lõpuks ka selle salvestamisele. Muusika salvestamine tõi esile ka teisi subkultuure, mis olid optimaalsed tantsukultuurile. Disco, Funk, Soul ja ka Gospel – rääkimata siis Jazzist, millel oli levikut palju varem. Hip-Hop tõusis aga esile, sest see meeldis noortele. Noored võtsid kultuurist osa, hakates ise räppima, tantsima, vinüüle kratsima, gräffiteid tegema ja ühtlasi ka beatboxi harjutama. See kultuur arenes jõudsalt, levis ka välismaale ja sai ajapikku ka populaarkultuuri osaks, mida tarbib ühemõtteliselt terve maailm. Kuskil seal sees tekkis ka põrandaalune liikumine, inglise keeles Underground, mis mässas populaarse hip-hop kultuuri vastu. Underground sai popimaks New Yorgis, kust hip-hop üldse alguse sai, ning levis sealt edasi, globaliseerudes erinevaid mooduseid kasutades). Ja New Yorgi hip-hop, just nagu ka muud kunstilised stiilid, sai just nagu maalikunst, eriti abstraktse tunnuse. Teatavasti abstraktne muusika oli minevikus olnud igal pool populaarne ja nüüd mässati popi vastu, võttes kasutus abstraktsus ja avant-garde suhtumine. Sellest, et igal sugupõlvel on oma objekt, mille poole nad mässavad, sai terves maailmas tuntuks põrandaalune liikumine.

Show RESPECT Here, mis kannab kližee-räpist tiitlit, on sügavalt abstraktne muusika, mida viljelevad tulevased põrandaalused tunnustamata staarid nagu Mykill Miers (Ill Boogie Records’i sädelev põrandaalune staar, kes 2000. aastal lasi välja kogumiku “It’s Been A Long Time Coming”), Pigeon John (Brainwash Projects avaldas 90-ndate lõpul kristliku abstraktse hip-hop albumi “The Rise And Fall Of Brainwash Projects”, ühe minu lemmikalbumitest. Nad on avaldanud rohkemgi, kuid kummastavalt pole nende hilisemaid albumeid internetis levimas), A-Team (2000. aastal avaldasid albumi “Who Framed The A-Team”), LMNO (Blak Forest, The Visionaries), Blak Forest, (Luckyiam.)PSC (Rhymesayers Entertainment), kanadast Awol One (kes koos Factoriga lasid 2007. aastal koos välja albumi “Only Death Can Kill You”) jne.

Ajale kohaselt, on neil täpselt 2000. aasta stiilis albumikaas, milledesarnaseid on selgelt märgata ka muudes huvitavates sama aja hip-hop alamstiilide liikumistes nagu näiteks Booty Bass ehk Miami Bass ja Ghettotech. Samas on Booty Rap täpselt see, mille vastu selle aja avant-garde hip-hop võitles. Sel ajal, kui booty rap huvitus vaid sellest, kui hästi naised oma kannikaid raputada suudavad, siis “Untertage”-i huvitas ka kosmose- või teadusteema. Olgugi, et lood neil albumitel (nagu ka grupil Scienz Of Life, mis pühendus pigem metafüüsikale) ei olnud just kõige teaduslikumad ja võiks öelda, et isegi Rahzel’i samuti 2000. aastal ilmunud beatbox-album “Make the Music”, mis rääkiski ainult sellest, kuidas Rahzel oma biitboxi teeb, kasutas “teaduslikku lähenemist” pigem gimmic-una.

Nagu ka igale A Tribe Called Questi esiräpparile Q-Tip-ile kui Kamaal/The Abstract’ile suhtumiselt järgi läinud räpparile omane, meeldib ka peaaegu, et igale Show Respect Here-le häält salvestanud räpparile rõhutada ka rassilist liikumist ja tihtipeale kuuleb sel albumil riime, mis räägivad “edukatest mustanahalisest”. Viimast võib siinkandi inimestele selgemini selgitada, tuues võrdluse Eesti ajaloost, kui maainimene läks linna elama (ja edukaks saama) ja pidi saksastuma, et ellu jääda. Nii võivad ka mustanahalised tunda, et kui nad võtavad omaks lääneliku kultuuri, jäävad nad ilma oma kultuurist, millesse selleks ajaks on juba sügavalt sisse juurdunud Hip-Hop. Nad on õppinud seda armastama, kuid mida enam neist läheb läänelikuks ja võtab omaks tarbimiskultuuri seatud piirangud (dumbing down), õpivad nad ennast ka vastustama mustanahalise stereotüüpidele, ehk tekib “intelligentne mustanahaline”, kellest kubiseb ka avant-garde liikumine, põrandaalune/alternatiivne hip-hop ja muud taolised liikumised – endast häälekalt maailmale kuulutavad mustanahalised, kes ei pelga, et nad on mustanahalised. See on terav teema ja selle teravust ära kasutades maitsestavad need noored intelligentsed inimesed ka hip-hop muusikat, mis pole konformeerunud lääneliku, Paris Hiltoni tembutamistest huvitatud inimeste maitsele vastavaks. See teema on Afrocentrism. Ehk mustanahalisetsentrism. Sama viljelevad ka sellised unustamatud kruud nagu Dead Prez, Camp Lo, Erib & Rakim, Run-D.M.C. ja isegi Public Enemy, kellest on palju saanud innustust tänane Strange Famous Recordsi (mille alla jääb ka ühe minu lemmiku, ja ühtlasi ka väga afrotsenterlik bänd Sol.Illaquist of Sound (S.o.S)) rajaja Sage Francis, keda koos Atmospherega on dekaad tagasi täägitud emo räpiks. Väärib ka mainimist, et viimased tuntud nimed ja ennist 2000. aastate abstrakträppi esindavad räpparid Show Respect Here kogumikult on minevikus ühel või teisel moel olnud muusika tegemisega seotud.

Samal, 2000. aastal pisut varem avaldas Illasophic Records ka The Wreckgear Compilation”-ile eelneva “”Show Respect Here EP“, milles esinevad ka Wreckgear kogumikul esindatud lood Otherwize’lt, P.E.A.C.E.’lt (Mtulazaji Davis), Mykill Miersilt ja PSC’lt ja kaks uut lugu Jizzmilt endalt, üks koos LMNO-ga.

Veel tasub mainida kogumikul esinevatest nimedest superneliku eMC, kes 2008. aastal avaldas superhea albumi “The Show” ning albumi lõpuloo esitajaks olev räppar St. Mark 9:23, kelle nimes olev kaldkirjas osa viitab kristlikus Piiblis Markuse evangeeliumis psalmini “Aga tema vastas neile: “Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma pean teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla?” mis jutustab Jeesuse tegelikust suhtumist inimestesse, keda ta väidetavalt õnnistas. Kogumiku sürreaalsele kontrastile viitab ka teadmine, et sellist Jumalatõotust rõhuv nimi ja maailmalõppu mõnitav lugu on kogumikul, millel esineb ka lääneranniku kristliku räpi suurim nimi, Pigeon John. Maailmalõppu mõnitab see lugu kasvõi satiirse tooniga “This the end, my only friend, the end…” laulmine The End’i refräänis. Just taolised pisikesed huvitavad detailid muudavad muidu arusaamatu kogumiku nagu “The Wreckgear Compilation”, huvitavaks.

Mulle muidu tundmatu kruu Blak Forest-i 12. lugu “You Are Now Entering The… (Blak Forest)” jääb silma väga tugeva riimi poolest, mis minu kõrvakuulmise järgi võib vabalt kuuluda ka legendaarsele biidimeistrile/räpparile LMNO-le. See riim on eriti tugev siin:

Height six feet, weight one-ninety nine,
age twenty-something, nigga, old-school, look alive,
name Vendetta, alias Third Degree,
representin’ Los Angeles, Blak Forest MC,
occupation verbalecent charger, extreme wordplay
cheaf executive, a operation and survey,
ethnic background? BLACK AND NEVER BACK DOWN
Ever been convicted of a felony? Not now…

Just nagu Q-tip vähem, kui 10 aastat tagasi A Tribe Called Questi koosseisus, süstib ka LMNO selles riimis eneseuhkust, sünnist käitumist, intelligentsi ja austust oma kultuurse seisukoha suhtes.

Et “Show Respect Here!!!” on sajandialguse põrandaaluse alternatiivse hip-hop muusika mõningane paremik ja sellel leidub kõike, mida ühelt väga vanalt räpp-kassett-kompilatsioonilt oodata võiks, saab see kogumik vähemalt seitse punkti kümnest. Ainsad nimed, mis ei saanud edaspidi blogi-liikumises ‘põrandaaluse sektsiooni’ paremikuks, olid need, mis antud kogumiku ise koostasid (Jizzm, kelle räppimisstiil on võrreldav kunagise Geto Boys’i liikme, Scarface, omaga). Andestades Show Respect Here-le tema ajastule omased teisejärgulised omadused, on kogumikul pindapidavat mentaliteeti vaat, et igal lool ning kui seda kogumikku ei saa ülendada muude omadussõnadega, siis “hariv” on üks selgemaid omadusi, mida selle kogumikuga saab seostada.

  1. Ahmad & Jizzm – Why Should I Lie?
  2. Mykill Miers – This Means War
  3. Jizzm High Definition – All Rights Reserved
  4. P.E.A.C.E. – Vehicular Manslaughter
  5. eMC, Subtitle, Matts Forever, Spontaneous, Anamosity, Basik MC, C4, Osirus & Jizzm – Various Fresh MC’s
  6. Mr. Brady – Just Def
  7. Pigeon John – Sealed Fate
  8. LMNO – Stream Of Consciousness
  9. Otherwize – Contact To Combat
  10. Dr. Oop Capone – Wreck Loose
  11. Blak Forest – You R Now Entering The…
  12. Napalm – B-Xpecting
  13. Mystik Journeymen – Checklist
  14. Jizzm High Definition – Maintaining
  15. Awol One – Permanent Paradise
  16. LOWD – Don’t Ask
  17. Onomatapea – Press On
  18. St. Mark 9:23 – The End

Et see kogumik on peagi juba dekaad vana, ilmunud tollal kasseti formaadis ja praeguseks juba ammu tootmisest väljutatud ning seetõttu ka haruldane, võib pidada sündsaks selle kogumiku tasuta allalaadimise. Seda saab teha selle lingi abil.

06
juuli
09

Atmosphere – Leak At Will EP (2009)

  1. C’mon
  2. They always know
  3. The ropes
  4. White noise
  5. Feel good hit of the summer 2
  6. Mother’s day
  7. Millie fell off the fire escape

Urban Atmosphere ehk tänased räpigeeniused “sipelgas” ja “nälkjas” Ant & Slug on peale minevaaastast superalbumit “When Life Gives You Lemons You Paint That Shit Gold” tulnud peale seda välja ka “kurva klouni” EP-seeriast 13. osaga ehk “Sad Clown Bad Dub 13”, mis oli live-album ja nüüd ka uue tasuta EP’ga “Leak At Will”. Mitteametlikult ilmus eelmisel aastal ka miksteip kavala nimega “When Life Gives You Free Shit”, millest enamik lugusi olid pärit 2007. aasta lõpul ilmunud tasuta albumiga “Stricktly Leakage”. Jah, Atmosphere armastab tähelepanu. Ja tänu uuele materjali, mida nad nii hoolimatult avaldavad spetsiaalselt läbi interneti, nad ka saavad tähelepanu. Kuid erinevalt New Yorgi räpparist Papoose, kes on samuti tuntud iga paari kuu järel uue miksteibi avaldamisega, Minnesota hip-hopi ülim kehastus Atmosphere väärib tähelepanu.
Aastaid tagasi “emo räpi” tiitlit kandnud Atmosphere on viimastel aastatel muutnud oma stiili vaat, et tundmatuseni. Kunagised lõputud jutustused endisest armastusest Lucy’st, mille taga peibutas räpiarmastajaid groteskset anglikaanitsemist vääriv omadussõna “undergrounditsev” biidivalik on nüüdseks asendunud huvitavate aruteludega lapsepõlvest, hip-hopist endast ja üldsegi, huvitavamate teemadega, millest luulelisus peegeldub endiselt läbi Slugi eksimatult omapärase omamehelise hääle ja arusaadavate sõnaseadete. Slugi räpid pole pelgalt räpid, need on jutustused. Anthony biidid on samuti teinud läbi suure arengu. Atmosphere viimaste aastate edu põhjus võib vabalt peituda ka Anti popilikes uuekooli instrumentaalides, mis on siiski suutnud kaasa võtta selle “boom boom bap” kvaliteedi ja muidu lifimuusikana tunduvad lood muutuvad lähemal kuulamisel meistriteosteks, millesarnast keegi teine ei suuda valmistada.

Kuivõrd Atmosphere tuleb võrdlemisi väikeste vahedega välja uue materjaliga, on tegu siiski kvaliteetmuusikaga. Jäädes tagasihoidlikuks, käib tasuta EP’ga kaasas lühike teatis, milles Slug ütleb, et seda 7-loolist ep’d ei tasu võtta väga tõsiselt ja nad tegid selle enda lõbustamiseks. Taolise žestiga ütlevad nad aitäh kõikidele kuulajatele, kes läbi aastate on oma kõrvad pühendanud just nende muusikale.

“Mille fell off the fire escape” on üks kindel standout track, mida saab allpool Youtube külalisaknakeses kuulata. See lugu illustreerib hästi, kuidas Ant annab Soul’ile uue tähenduse ja Slug vestab jutustusi nooremast põlvest.

19-minutiline EP on kindlasti väärt kuulamist ja lekkinud on ta kõvasti. Leak At Will’i saab alla laadida teenusepakkujatelt nagu ZshareRapidshare ja Sharebee. Atmosfäärilist kuulamist!




populaarsus.

  • 48,018 musi me blogile.